WIPO litsensid

6. nädala teemaks on arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Millist WIPO intellektuaalomandimudeli komponenti (patent, autoriõigus, litsents...) pean käesoleval ajal kõige paremini toimivaks ja millist tuleks (põhjalikumalt) muuta?

Aastal 1967 loodi ÜRO allasutus Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (inglise keeles World Intellectual Property Organization, lühend WIPO), mille ülesanne on kaitsta intellektuaalomandi kogu maailmas ja intellektuaalomandi kaitset käsitlevate rahvusvaheliste lepingute haldamine. WIPO haldab rahvusvahelisi konventsioone, intellektuaalomandi õiguste kaitse ning järelvalve norme ja protseduure.
Üks WIPO intellektuaalomandimudeli komponentidest on litsensid. 

Litsents on WIPO järgi luba leiutise kasutamiseks. Levinud on neli tüüpi: lihtlitsentsileping, ainulitsentsileping, täislitsentsileping ning ristlitsentsileping. Minu arust käesoleval ajal kõige paremini toimib ristlitsensileping, mis tähendab seda, et firmad vahetavad omavahel litsentse ilma rahalise arvelduseta ehk mõlemad pooled saavad tasuta kasutada üksteise litsentse. Näiteks Masimo Corporation ja Masimo Laboratories. Nende vahel on sõlmitud ristlitsentsileping, mis hõlmab meditsiiniseadmete tehnoloogiaid. Selline lähenemine suurendab koostööd firmade vahel ning juhul, kui tegu on firmadega, kellel on olemas litsentsid, siis see võib aidata neil kasvada. Ristlitsentsimine aitab vältida kohtuvaidlusi, kiirendada innovatsiooni ja tagada toodete ühilduvus.

Litsentsi, mida tuleks üle vaadata on ainulitsensileping, mis annab ainuõiguse litsentsilepingi objekti kasutamiseks. Sellisel juhul litsentsi anjda loobub sellel ajal ise selle objekti kasutamisest ja kohustub mitte müüma litsentsi kolmandatele isikutele. Taoline leping võib potentsiaalselt tähendada seda, et osapool, kellel on rohkem vahendeid ja võimu ostab kasutusluba ning teeb leiutisega seda, mida peab vajalikuks. Negatiivne näide on farmaatsiatööstuse maailmast, kus litsentsi tõttu ravimid on kallid, tehnoloogia ühe firma käes ning monopoli puudumine. Taoline olukord aeglustab ravimi jõudmist inimestele, kes seda vajavad ning aeglustab üldist meditsiinilist arengut. Kuulsaim näide on 2013 Gilead Sciences' Sovaldi. Firma c-hepatiidi ravimi kuur, mis kestis 3 nädalat ning 1 tablett maksis 1000 dollarit ning kokku 84 000 dollarit. Kapitalistlikust vaatevinklist on arusaadav ning summad astronoomilised, mis peegeldub kasumile, kuid taoline lähenemine üldiselt kahjsutab inimkonda ja kannatada saavad tavainimesed.   



Kasutatud allikad:


WIPO.
https://www.wipo.int/portal/en/index.html

Ristlitsensi näited.
https://www.lawinsider.com/contracts/tagged/cross-licensing-agreement 
 
Gilead Sciences' Sovaldi skandaal.
https://www.npr.org/sections/health-shots/2015/12/15/459873815/hepatitis-drug-among-the-most-costly-for-medicaid




 

    

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist