Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

10. nädala teema on tasuta materjal võrguavarustes

Eben Mogleni 1999. aasta Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright artikkli arvestus

Eben Moglen on aastal 1999 kirjutanud artikkli intellektuaalsest omandist tarkvaras. Autori arvates, kui tarkvarast teha kindla firma või isiku omandiks, siis selline lähenemine tootab halba tarkvara. Firma omandis olev tarkvara ei saa arendajad, kes on projekti suhtes entusiastlikud, omal volil, seda täiendada ega eksperementeerida. See võib pärssida tarkvara arengut, kuna viimasega saab tööd teha ainult tarkvara omava firmas töötav arendaja. Millised autori mõtted on umbes 20 aastat hiljem ajale vastu pidanud ja millised aegunud?
 
Üks mõte, mis on siiani aktuaalne ja tõenäolisel jääb kehtima seni, kuni iminkond eksisteerib on suurte firmade stabiilsuse pakkumine arendajatele. Akronüüm "FUD" ehk fear, uncertainty and doubt tähendab seda, et arendajaid värvatakse pigem suurtesse firmadesse, mis pakkuvad stabiilsust töötajale, aga samas meelitades eemale väiksematest firmadest, kellel võib-olla hea idee ja potentsiaal innovaatilise tarkvaraga. Näiteks Microsoft pakkub head palka ning kõrget mainet, mida eelistab tavainimene selle asemel, et töödata ebakindlas keskkonnas idufirmas. Juhul, kui idufirmal läheb hästi, siis seal töötavatel arendajatel on kõrgem tõenäosus edus. 
 
Üldiselt nõustun artikliga, kuid autor ei näe automatiseeritud droidides mingit kasu. Autor peab droidide all silmas neid inimesi või programme, kelle eesmärk on täita ülemuse ülesannet firmas ainult raha eest, mis omakorda pärssib loovust ja tarkvara üldist mõtet - areneda, eksperementeerida inimese hüvanguks. Inimesi on erinevaid ning kõik ei saa olla loovad ja omada samu põhimõtteid. IPdroidid ei kao kuskile seni kuni inimkond eksisteerib ning nendega peab arvestama ja proovida harida selleks, et nad saaks aru, et omakasupüüdlikkus ei vii inimkonda edasi.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kolm põnevat IT-lahendust 1. nädala teema on IT ajalugu ning sellest lähtuvalt tuleb kirjutada kolmest paeluvast IT-lahendusest.    Mis tekitas revolutsiooni IT-maasikul?   Kahtlemata on ülemaailmselt IT valdkonnas olnud palju revolutsioone, kuid mind kõige enam mõjutanud on laialdane IT-süsteemide kasutuselevõtt Eesti Vabariigis . Võttes arvesse seda, et paljud riigid on olnud iseseisvad kauem, kui Eesti, siis nende siseriiklikud süsteemid võivad olla vanenenud, algelised või ebaturvalised. Olles elanud ja reisinud teistesse riikidesse täheldasin, et sealsetes riikides ei ole selle riigi kodaniku jaoks tehtud mugavat, tänapäevast ja ühtset IT süsteemi, et hallata erinevaid dokumente ja kasutada riigiteenuseid. Paljude riikide paberimajandus siiani eeldab, et isik peab füüsiliselt kohal olema, et midagi esitada või allkirjastada. Fakt, et Eestis on võimalik ID-kaardi abil ennast riigiinfosüsteemis identifitseerida, turvaliselt ja kiiresti toiminguid teha on minu si...
Lisateave
Virginia Shea netiketikäsud 5. nädala teemaks on  võrgusuhtluse eripäradest Kaks Virginia Shea netiketikäsku üks, mida pean sama tähtsaks kui 1990-ndatel ja teine  mida hindan tähtsuse (täiesti või suurelt osalt) kaotanuks Termin"netikett" sündis sõnade "net" ja " etiquette" liitmisel ning tähendab etikett, mis jälgida, kui inimene suhtleb teiste vestluspartneritega internetiavarustes. Aastal 1994 ilmunub Virginia Shea teos "Netiquette" on tänapäeval mõistes vananenud, kuid kas mõted käsud on siiani aktuaalsed ja mõni, mis on vähem tähtsam? Käsk, mis on tänapäeval kõige tähtsam ja eelduste kohaselt jääb aluseks on: "Ole inimene (Remember the human).". Võib-olla on tegu abstraktse käsuga, mis on kõikehõlmav ning hoomab palju erinevaid tahke. Sellega taheti juhtida tähelepanu, et me kõik oleme inimesed, kuid kasvasime üles sarnas või erinevas kultuuriruumis, mis sellega peab suhtlemise ajal arvestama, kuna kultuurilise tausta tõttu võib t...
Lisateave
Kaks erinevat nähtust (tehnoloogiat, praktikat, kommet jne) Interneti varasemast ajaloost, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla, mis on tänaseks juba täiesti kadunud.   2. nädala teema on interneti tehnoloogiate kujunemislugu   Tehnoloogiad varasemast netiajaloost, mis võivad tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla ja teine, mis on tänaseks juba täiesti kadunud või asendunud uuemate tehnoloogiatega/tavadega või muul põhjusel välja surnud.   Paljud interneti tehnoloogiad, mida kasutab tänapäevane inimene on vanemad, kui kasutaja arvata oskab. Internet on saanud populaarseks ja kättesaadavaks lihtkasutaja jaoks umbes 1995-2000 aastatel, kuid interneti eelkäija ARPANET-i (Advanced Research Projects Agency Network) ajalugu ulatub tagasi aastasse 1968, kui Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium ehitasis tehnoloogiat, mis võimaldas erinevatel seadmel olla üksteisega ühenduses ning andmeid vahetada. Tehnoloogia, mis arenes toetudes ARPANET-ile v...
Lisateave