Jälgimiskapitalism ja digiaedik tänapäeva Eestis

 
4. nädala teema on info- ja võrguühiskond
 

Kuivõrd suureks probleemiks on Eestis jälgimiskapitalism ja digiaedik hetkeseisuga?

 
Jälgimiskapitalism ja digiaedik on globaalselt aktuaalne teema ning mõnedes riikides agressiivsem kui teistes. Jälgimiskapitalism tähendab lühidalt seda, et tehnoloogiafirmad koguvad läbi tehnoloogia inimeste kohta andmeid selleks, et nende abil suunata isiku tegevust või neid edasi müüa. Digiaedik viitab olukorrale, kus isiku valikuid internetis piiratakse algoritmide abil ning kasutaja andmeid kasutatakse selleks, et luua sinut võimalikult täpne profiil selleks, et ennustada või suunata tarbija käitumist.
 
Olukord, kus kommunikatsioonitehnoloogiates kogutakse ning kasutatakse tarbija andmeid on tänapäeval reaalsus. Aastal 2016 võeti vastu Euroopa Liidus Isikuandmete kaitse üldmäärus (inglise keeles General Data Protection Regulation, lühidalt GDPR) ehk Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus, mis loob isikuandmete kaitse normidele õigusliku raamistiku, millega kehtestati suuniseid isikuandmete töötlemiseks Euroopa Liidus. Tänu GDPR suunistele tehnoloogiafirmad ei saa vaikimisi tavakasutaja andmeid vabalt töödelda, vaid selleks peaks olema kasutaja heakskiit. Kahjuks on leidnud ligipääsu Eestlaste andmetele isikud ja riigid, kes kuritarvitavad neid. Mõnede andmete alusel röövisid petturid eestlastelt mullu 30 miljonit eurot ja seda tänu ostetud või muul moel omandatud isiklike andmete abil. See olukord viitab sellele, et Eesti valitsus peab rakendama täiendavaid meetmeid, et edaspidi kaitsta kodanikke petturite eest. 
 
Vaadates tulevikku on võimalik kaks tulevikustsenaariumi. Positiivne stsenaariumi alusel GDPR-i arendatakse edasi ning tugevdatakse, mis kaitseb kasutajaid ja nende andmeid. Negatiivne stsenaarium eeldab seda, et tehnoloogiafirmad on paar sammu Euroopa Liidust oma oskuste ja teadmistega ees ning hakatakse otsima piltlikult öeldes "halli ala" selleks, et edasi koguda kasutajate kohta teavet.
 

Kasutatud allikad

Põhjarannik / Postimees. Mullu petsid kelmid inimestelt välja ligi 30 miljonit eurot.
https://pohjarannik.postimees.ee/8399587/mullu-petsid-kelmid-inimestelt-valja-ligi-30-miljonit-eurot

EUR-Lex. Regulation (EU) 2016/679 — General Data Protection Regulation (GDPR).
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679&qid=1771408844915

 
 
 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kolm põnevat IT-lahendust 1. nädala teema on IT ajalugu ning sellest lähtuvalt tuleb kirjutada kolmest paeluvast IT-lahendusest.    Mis tekitas revolutsiooni IT-maasikul?   Kahtlemata on ülemaailmselt IT valdkonnas olnud palju revolutsioone, kuid mind kõige enam mõjutanud on laialdane IT-süsteemide kasutuselevõtt Eesti Vabariigis . Võttes arvesse seda, et paljud riigid on olnud iseseisvad kauem, kui Eesti, siis nende siseriiklikud süsteemid võivad olla vanenenud, algelised või ebaturvalised. Olles elanud ja reisinud teistesse riikidesse täheldasin, et sealsetes riikides ei ole selle riigi kodaniku jaoks tehtud mugavat, tänapäevast ja ühtset IT süsteemi, et hallata erinevaid dokumente ja kasutada riigiteenuseid. Paljude riikide paberimajandus siiani eeldab, et isik peab füüsiliselt kohal olema, et midagi esitada või allkirjastada. Fakt, et Eestis on võimalik ID-kaardi abil ennast riigiinfosüsteemis identifitseerida, turvaliselt ja kiiresti toiminguid teha on minu si...
Lisateave
Virginia Shea netiketikäsud 5. nädala teemaks on  võrgusuhtluse eripäradest Kaks Virginia Shea netiketikäsku üks, mida pean sama tähtsaks kui 1990-ndatel ja teine  mida hindan tähtsuse (täiesti või suurelt osalt) kaotanuks Termin"netikett" sündis sõnade "net" ja " etiquette" liitmisel ning tähendab etikett, mis jälgida, kui inimene suhtleb teiste vestluspartneritega internetiavarustes. Aastal 1994 ilmunub Virginia Shea teos "Netiquette" on tänapäeval mõistes vananenud, kuid kas mõted käsud on siiani aktuaalsed ja mõni, mis on vähem tähtsam? Käsk, mis on tänapäeval kõige tähtsam ja eelduste kohaselt jääb aluseks on: "Ole inimene (Remember the human).". Võib-olla on tegu abstraktse käsuga, mis on kõikehõlmav ning hoomab palju erinevaid tahke. Sellega taheti juhtida tähelepanu, et me kõik oleme inimesed, kuid kasvasime üles sarnas või erinevas kultuuriruumis, mis sellega peab suhtlemise ajal arvestama, kuna kultuurilise tausta tõttu võib t...
Lisateave
Kaks erinevat nähtust (tehnoloogiat, praktikat, kommet jne) Interneti varasemast ajaloost, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla, mis on tänaseks juba täiesti kadunud.   2. nädala teema on interneti tehnoloogiate kujunemislugu   Tehnoloogiad varasemast netiajaloost, mis võivad tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla ja teine, mis on tänaseks juba täiesti kadunud või asendunud uuemate tehnoloogiatega/tavadega või muul põhjusel välja surnud.   Paljud interneti tehnoloogiad, mida kasutab tänapäevane inimene on vanemad, kui kasutaja arvata oskab. Internet on saanud populaarseks ja kättesaadavaks lihtkasutaja jaoks umbes 1995-2000 aastatel, kuid interneti eelkäija ARPANET-i (Advanced Research Projects Agency Network) ajalugu ulatub tagasi aastasse 1968, kui Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium ehitasis tehnoloogiat, mis võimaldas erinevatel seadmel olla üksteisega ühenduses ning andmeid vahetada. Tehnoloogia, mis arenes toetudes ARPANET-ile v...
Lisateave